DICCIONARIO DE LA LENGUA
PHORHËPECHA
ESPAÑOL – PHORHËPECHA
PHORHËPECHA – ESPAÑOL
por
PABLO VELASQUEZ GALLARDO
Documento recuperado de la red para fines educativos sin fines de lucro en la Universidad Michoacana de San Nicolás de Hidalgo. Junio 2008
I
idea. Erátsekua, míatsikurhikua.
idear. Erátseni, ish míatsin, míatsintani.
idioma. Uandákua, juchári uandákua.
ídolo. Tharhési.
ídolo de piedra. Sharhákua.
Ignorar el significado de algo. Ambéndini, no míteni, no jángaskani ambé ma, nó jakákuni ambé ambéri.
Igual. Májkasi.
igualar. Ménkueni, májku jájkuni, máku jákuntani, mákarhitani.
imagen. Erátsekua, sharhárakua, míatsikurhikua, naná uárhi.
imaginar. Erátseni, jángaskani, íshkuarheni, míatsikurhini.
imitar. Terésmarhuni, jorhúnguni, móngarhikuni, tséndakuntani.
importante. Khéri ambé, kéri ambéni, kéri ambéri.
impresionarse. Janápangarheni, erátiskua, jangápangarheni.
incendiar. Teshátani, kérhutani, úrhutani kurhínskakua, kurhúnskani.
incendio. Kurhúpikua, kurhúpeni, kurhímdikua, kurhúnskakua.
incensario. Shímgand kurhíratarakua, Iurhír atsíkutakua, pintsúmitarakua, kuátsitani ántani, kuátsitakua atákua.
incienso. Shungánda, tió shungánda, kuiríkatsin puntsúmikua, kuátsitakua urápiti.
inclinar la cabeza hacia un lado. Iengéjhani, ténchani, kumdíchani ma akánda, kuintsípshani.
inclinarse. Kutítseni, kuitítsitini, kutíIsini, kuindíngini.
inclusive. Uengájchakuni, jambéri.
incordio. Uashíajtakua, khuirhási, shaúinsta, kurhás.
incordio que sale en la axila. Ushúrhakua shauínstakua, kurhás jukátarhani.
incorporarse. Jurhímbeni, máku úkurhintani.
indicar. Arhíjtani, juntsikuni, jángastani, méndar úntani arhíni, arhíni.
indígena tarasco. Phorhé, phorhépicha.
indigestarse. Khúantani, Khúngeni, ámani.
indigestión. Khúngekua.
infantil. Sapícheeri, uátsapirhaticheri, takí.
infección en el tobillo. úndurhakua, iuáni jatámini itúkua jatákuarhu, úmini kutúkuarhu, úndurhani.
infectar. Kéreni, úmitani, útsisti.
infectarse debajo de las uñas. úrhutakua, kuetéshurhutani, úchuni tékio kétsikua, úmini tékiurhu kétsikua.
inflamación del cuello. Khújchani, kúchakua.
infortunado. Shukájchakata, no sés nitámati.
injerto. (Loranthus americanus jacq. Planta parásita con propiedades medicinales.) Kórhukorheni, shurúri, ánzhápu.
inmediatamente. láasimendu, iáasi, iás ma jeréres.
inocente. No ambé ma míteti, no mítikua, no mítiti.
insecto que canta a principio de aguas. Ténderapu, tirímarhanskua.
insistir. Uingándirani, shikápitarani, mén jupíkani.
instrumento. Niátatarakua, arhíratakua, úrakua, kútaraKua.
instrumento como machete para sacar ixtle. Jískutarakua, jískuni, jítat pitámaka.
instrumento de madera en forma de machete que forma parte del telar de cintura. Juánggua, uánggua, petákua.
instrumento de madera para hacer buñuelos. Phiríjkutarakua, jarhúimu, pirímu, shkári sapíchu manámatarakua.
instrumento de madera para hacer pan. Kójtatarakua.
instrumento de madera para mover el atole. Kamát atárakua, iorhés, chkári kamát úrakua, manámatarakua.
instrumento de madera que forma parte del telar de cintura. Jarhúmu, uanátsikua jóparhakueri, uángua, íushúkatarakua, petákua, tséngetarakua, tánukuarhu.
Instrumento musical. Kústatarakua, arhíratarakua, kústakua.
instrumento para fabricar mecates. Sindár úrakua, parhátsitarakua, sindári úkua.
instrumento para hilvanar. Shorórhanskua, piníkua irhíntatarakua, pirúkua irhístatarakua.
instrumento para medir. Tséritarakua, tséritakua.
intentar. Kámani, míaparini, uékani úni, uékanchani úni.
intercambiar. Mójkutperani, mótakuni ambé.
intercambio de objetos. lntsperani, mójtakuni, mótakutsperakua, mótakunsperani.
interior y centro de una troje. Terójtakua, inchárini, tenítarhakua kumán· chikuarhu.
intermedio. Teróakukua.
intérprete. Uandári, man úka kurhánguni ka uandántani, mámar jásh uandári, máma jásh uandári, uandákuecha jorhénpiri.
interrumpir. Újkhujpeni, uarhórhikuni, uandákua shirékuni, uandónskurhita kachúkuni.
intervenir en una riña. Kuájkutani, kuápintsti, inchákuni arhínchperakuarhu, inchákuni ikítperakuarhu.
intestino. Sutúrhi.
intestino grueso. Sutúrh khéri, pirírakua tepári, shitúrhi tepári.
intrincado. Tshungápeni, kurhúkukash, irhítsikurhiti iandákurhini, tsungámu, no úkurhikua.
intrincar. Iandáni.
introducir. Incháatani, arhítakuntani.
intuición. Útseni.
inútil. No marhóati, no sési úri, no uri.
inversión. Mókukata, kánerakua.
invitar. Phájtani.
inyectar. Jatsíkuni, churhúrini, shukúchukúni, shipíati jatsíkuni.
ir. Niráni.
ir a cuidar una milpa. Eráatani, tarhéta kuáni, tarhéta erátani.
ir a una fiesta. Khuínchini.
ir al pie de los cerros. Uanájchukuni, juátarhu jandúkutin niráni.
ir comiendo. Apáni.
ir de coliche. Chúmpemani, chúspepani, niráni shúshipuni, chúmpimani.
ir despacio. Atsítakuarhu niráni, atsítapani.
ir divisando. Eráshapani, niráni erásha. tarani, eráshatapani, erónurhipani.
ir haciendo. Úpani.
ir propagando noticias. Etsákupani, niráni uandápani éng úkuarhka, aiámpipani.
ir y dejar. Niráni ka jurájkuni.
irrigar. Thepátani, thepáni, ijtsí jatsí. kuni, ijtsí etsáatani, thepájpani itsándurhintani, itsándurhini, tepáni, itsákuni, atánskani.
irritación de la piel, generalmente en la mano después de comer caña verde de maíz. Ushújkurhakua.
irritado. Ijkíatin, kurhúrjashipani, kuárhikurhini, iurhíri purúata, iurhíri purúatani.
irse de paso. Nipáni, nirán nitámapani, nitámamani.
isla. Úmikua.
ixtle. Jít phitákata, jískukata, jíta úkua.
izote. (Yucca austrolis) Tsámbasi, jukárhukuani.